19. aug. 2019 |

Naastrehvid vs lamellrehvid – kuidas valida õiged

Mõlemal rehvitüübil on oma tulihingelised pooldajad, kuid mõlemad sobivad Eesti talve suurepäraselt.

Hankook lamellrehv. Pildil on näha mustri sisse lõigatud peened sakilised sooned ehk lamellid. Foto: Hankook

Vaatame lähemalt mõlema rehvitüübi eripärasid, plusse ja miinuseid, et otsustamine oleks lihtsam. Ja otsus selles küsimuses on ennekõike maitse asi. Kui sul on vaja selleks hooajaks talverehve, siis hea hinnaga leiad need Rehvipood.eu e-poest.

Alustuseks: talverehvi mustri osad

Järgneval pildil on välja toodud Michelini naastrehvi muster. Selle abil selgitan, missugused osad talverehvil on, mida sagedamini rehvidest rääkides kasutatakse.

Goodyear naastrehv
Michelini naastrehvi mustel lähedal vaadatuna. Foto: Robert Laursoo / Autoblogi
  1. Nublud – sageli arvatakse, et need ongi naastud aga tegelikult on need lihtsalt rehvi tootmise jääk. Enamasti lõigatakse need tootmise käigus maha aga Michelin on need antud juhul millegipärast alles jätnud. Sõitmise käigus kuluvad need kohe ära.
  2. Naastud – need metallist komponendid on naastud ja teevadki naastrehvist naastrehvi. Lamellrehvil naastusid ei ole.
  3. Lamellid – rehvi mustrit moodustavatesse klotsidesse lõigatud sooned on lamellid. Nagu aru võib saada, siis:
    • naastrehv on samaaegselt ka lamellrehv;
    • lamellrehv ei ole samaaegselt naastrehv (sest lamellrehvil ei ole naaste).

Lamellrehvid

Lamellideks nimetatakse rehvi mustrisse lõigatud peenikesi vagusid, mille eesmärgiks on tagada parem haardumine ning vee juhtimine talvistes oludes. Lamellrehvide puhul pööratakse palju tähelepanu sellele, et kummisegu säilitaks oma parimad sõiduomadused ka madalatel miinus-temperatuuridel, kui suverehvi segu kipub jäigaks muutuma.

Pildil on näha peened sakilised sooned ehk lamellid, mis on lõigatud rehvimustri sisse. Foto: Bridgestone
Lamellrehvi muster lähedalt vaates. Foto: Robert Laursoo / Autoblogi

Kindlasti võiks eelistada lamellrehvi, kui on rohkem sõitmist linnas, kus teehooldus on talvel heal tasemel. Lamellrehvide eeliseks on see, et nendega võib sõita aastaringi ning nad on enamasti naastrehvidest soodsamad.

Lamellrehvi plussid ja miinused

  • Rehvivahetuse võib varem ära teha ja sellega õnnestub väldita ootamatuid esimese lumega kaasnevaid olukordi liikuses ning rehvivahetuse järjekordi.
  • Kui sõitmist on vähe, siis võib kasutada aastaringselt. Puudub vajadus eraldi suverehvide ostmiseks, vahetamiseks ja hoiustamiseks.
  • Lamellrehvid on naeltega võrreldes vaiksed ja ei tekita nii palju sõidumüra.
  • Lamellrehvid on naastrehvidest soodsamad.
  • Siledal jääl sõites on naastrehvil parem pidamine.

Põhja-Euroopa ja Lõuna-Euroopa lamellrehvid

Mõnikord räägitakse lamellrehvide puhul ka sellisest jaotusest, kuid sellisel jaotusel ei ole tegelikult mitte mingit sisu.

Tõenäoliselt aetakse sellisel puhul lihtsalt sassi M+S tähisega “aastaringsed rehvid” (millega Eestis on soovitatav sõita ainult suvel!) ja lamellrehvid, mida eelpool kirjeldasime. Eksituste vältimiseks viisakamad Eesti rehvipoed üldiselt “aastaringseid rehve” ei müü, et keegi neid kogemata lamellrehvidega sassi ei ajaks.

Kui keegi hakkab rääkima, et Lõuna-Euroopa lamellrehvidel on kõvem kummisegu ja Põhja-Euroopa omadel pehmem kummisegu, siis see on täielik jama. Senise kogemuse põhjal võin öelda, et mitte keegi ei oska öelda, mida tähendab “pehmem kummisegu” ja “kõvem kummisegu” ja kuidas seda mõõdetakse või määratakse 😃

Naastrehvid

Ka naastrehvid on tegelikult lamellrehvid, sest neilgi on mustrisse lõigatud vett juhtivad ja haarduvust tagavad vaod. Kuid lamellrehvist eristab neid täiendavalt naastude (ehk naelte) olemasolu rehvimustris, mis teevad naastrehvid lamellrehvidest kallimaks. Kallitel premium-brändidel on pea igaühel disainitud oma naastud.

Kvaliteetne Minerva Eco Stud naastrehv ehk naelkumm. Foto: Robert Laursoo / Autoblogi
Kvaliteetne Minerva Eco Stud naastrehv ehk naelkumm. Foto: Robert Laursoo / Autoblogi

Naastrehv võiks olla esimene eelistus, kui on rohkem sõitmist siledal jääl – maapiirkondades, külavaheteedel ja kõrvalteedel, kus teehooldus on tagasihoidlikum. Karedal jääl või lumel ei ole naastrehvil enam olulisi eeliseid.

1. aprillist kuni 15. oktoobrini on naastrehvidega sõitmine keelatud. Talviste tee- ja ilmastikuolude korral võib naastrehve kasutada kuni 30. aprillini.

Naastrehvi plussid ja miinused

  • Väga jäisel teel on pisut parem pidamine kui lamellrehvil
  • Mürarikkam, kui tee on lumest puhas (ehk sõit toimub otse asfaltil) – näiteks linnas, kus lumekoristus on hästi korraldatud
  • Vajalik omada eraldi suverehve, kuna naastrehviga ei tohi suvel sõita
  • Kulutavad teekatet (Tallinn-Tartu teekonnal tekib umbes ämbri jagu asfaltipuru)
  • Kallimad kui lamellrehvid

Talverehvi tunnus

Üks asi, mida igas talverehve puudutavas artiklis on vaja meelde tuletada, on talverehvi tunnus kolme mäetipu kujutis lumehelbega keskel. Inglise keelses kirjanduses on selle nimeks mountain snowflake. Sellise märgi järgi rehvi küljel tunneb ära Eesti ja Põhjamaade oludesse sobiva talverehvi.

Talverehvi tunnuseks on kolme mäetipu kujutis lumehelbega keskel (mountain snowflake) ja M+S (mud and snow). Foto: Robert Laursoo / Autoblogi

Märgist on rehvilt kerge leida. See on rehvi mõlemal poolel, vahest isegi mitu korda. Varasemast tuttav M+S (mud and snow) sümbol üksinda ei tähenda, et rehvi on lubatud talvel kasutada. Osades Põhjamaa riikides ja näiteks Saksamaal ei ole M+S tähis enam isegi vajalik.

Millega eestlastele meeldib sõita?

Rehvipood.eu 1000 tellimuse andmetele tuginedes selgus, et tellitud rehvidest 42% on naastrehvid ning 58% lamellrehvid. Seega, tundub, et pisike ülekaal on lamellrehvide kasuks. Seda kinnitab ka rehvitestide vaatamiste arv, kus 60% inimestest vaatab lamellrehvide teste ja 40% naastrehvide teste.

Kui sul on küsimus

Kui oled valimas talverehve ja sul on küsimusi, siis jäta need meile kommentaaridesse ning vastame kiirelt Rehvipood.eu ekspertide abiga.

Allikad: Jalopnik, Nokian

5 mõtet “Naastrehvid vs lamellrehvid – kuidas valida õiged” kohta

  1. Ütleks nii et mida rohkem on lamelle,seda parem pidamine.Kas olen õigel teel?

  2. See on hea küsimus. Kui päris aus olla, siis mina ei oska (ja ei tohiks osata ka mitte keegi teine!) seda kinnitada ega ümber lükata 🙂 Sellist hästi läbi viidud võrdlevat uuringut (kus erineks ainult lamellide arv) ei ole keegi teinud. Esiteks, “pidamine” igapäevases liikluses sõltub niivõrd paljudest teguritest, et “õnnestumist” ainult lamellidele arvule taandada on minu arust võimatu. Teiseks, ilmselt on kuskil mingi optimum, kust lamelle juurde lõigates rehvi “pidamine” (või mõni muu rehvi omadusi iseloomustav komponent) hakkab jälle kannatama.

    Soovitan kuulata Jorgen Matsi intervjuud, kus ta räägib sarnasel teemal spordi kontekstis. Et õnnestunud soorituses (antud juhuil “pidamises”) on alati rohkem tegureid 🙂

  3. Naastude arv on meil reguleeritud. Nokial 200 naastu, esikoht testil. Meil lubatud näiteks seadusega 140 näiteks.
    Tabelites näitate naastude arvu, aga ostes rehvi peal naastude arvu ei ole näha.
    Kui on rohkem siis kasutada ei tohi. Kui politsei rajalt maha võtsb? Sellised rehve ei tohiks müüa või osa naaste välja tõmmata.

  4. Tere. Lamellrehvi üks olulisi plusse on märkimata jäänud, et ei lõhu teekatet ja läbi selle on väiksem mõju keskkonnale, inimese tervisele (kevadine tolm) ja maksumaksja rahakotile

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga