22. mai 2020 |

Jahutusvedelik autole – värvid ja nõuanded valikul

Jahutusvedelike valik on üsna suur. Missugust võtta?

Jahutusvedelik (inglise keeles coolant) on mõeldud mootori jahutamiseks, et hoida mootoris õiget töötemperatuuri. Jahutusvedelik oma erilise koostisega tagab selle, et auto jahutussüsteemis vedelik talvel ei külmuks ning suvel mootoris keema ei läheks.

Jahutusvedeliku keemistemperatuur on vahemikus 240°C ja 270°C, külmumispunkt umbes -37°C. Reisijateruumi soojendamiseks kasutatakse mootorist jahutusvedelikule ülekantavat soojusenergiat.

Mannol jahutusvedelikud.

Jahutusvedelikud on eristatavad standardsete värvide järgi, mida on kokku 5. Nendest levinumad on punane, sinine ja roheline, lisaks kollane ja violetne/lilla. Igaüks neist on erineva koostisega ning ei ole ette nähtud, et neid omavahel segataks. Kindlasti ei tohiks omavahel segada silikaadi baasil valmistatud ja silikaadivabu jahutusvedelikke, kuna nende vahel võib toimuda keemiline reaktsioon.

Peamiselt erinevad nad kasutatavate lisandite, külmataluvuse ja kasutusaja poolest. Õige jahutusvedeliku saab kergesti kindlaks teha sõiduki margi ning tootmisaasta järgi.

Kui sõiduki juht ise ei ole jahutusvedeliku värvis lõpuni kindel, siis asjatundlikum autokaupade müüja või töökoda oskab selle suurema vaevata välja selgitada. Vaatame järgnevalt valikut Erimell jahutusvedelike näitel.

Jahutusvedelik “TOSOOL A-40°C” (sinine)

Jahutusvedelik “TOSOOL A-40°C” (sinine)
Jahutusvedelik “TOSOOL A-40°C” (sinine)

Tosool A-40 on jahutusvedelik kasutamiseks bensiini- ja diiselmootorite jahutussüsteemides. Kaitseb külmakahjustuste eest temperatuuril kuni -40°C ja annab aastaringse korrosioonikaitse kõikidele metallidele mootori jahutussüsteemis.

Tosooli koostiseks on etüleenglükool ja lisaained. Kasutusaeg 3 aastat või vastavalt autotootja soovitusele.

Vaata Erimelli e-poest

Jahutusvedelik -36°C “Arctic” (roheline)

Jahutusvedelik -36°C “Arctic” (roheline)
Jahutusvedelik -36°C “Arctic” (roheline)

Kasutusvalmis jahutusvedelik bensiini- ja diiselmootorite jahutussüsteemidele. Vastab standardile BS 6580. Tagab mootori optimaalse töörežiimi, kaitseb külmumise ja korrosiooni eest. Külmumistemperatuur -36°C . Kasutusaeg 3 aastat või vastavalt autotootja soovitusele.

Vaata Erimelli e-poest

Jahutusvedelik “Arctic Red Longlife” (punane)

Jahutusvedelik “Arctic Red Longlife” (punane)
Jahutusvedelik “Arctic Red Longlife” (punane)

Pika kasutustähtajaga jahutusvedelik, mis on valmistatud kõige moodsama OAT (Organic Acid Technology) baasil. Sellise jahutusvedeliku omadused ei vähene kuniks süsteemi ei satu muud välised saasteained.

Sobilik kaasaegsete bensiini- ja diiselmootorite jahutussüsteemidele. Kasutusaeg 5 aastat. Külmumispunkt -36°C . Kasutusvalmis. Kasutada vastavalt mootori tootja soovitusele. WSS-M97B44D, MB 325.3, GM 6277M324 type SNF, TB 1451, TL 774F.

Vaata Erimelli e-poest

Missugust jahutusvedelikku võib juurde valada?

Tavaliselt sellist juurdevalamise vajadust tekkima ei peaks. Jahutusvedelik ei tohiks süsteemist kuskil osas väljuda ning vedeliku vahetamine võiks ideaalsel juhul aset leida sõiduki korralise hoolduse käigus. Sõltuvalt jahutusvedeliku tüübist vastavalt 3 või 5 aasta järel.

Mitmetes uutes autodes (VW, Audi, BMW) mainitakse kasutusel olevat eluaegseid jahutusvedelikke, kuid see on võimalik pigem siis, kui aastaringne õhutemperatuur on ühtlane. Eestis on temperatuurkõikumised suuremad ning jahutusvedelikku tuleks kindla aja tagant siiski vahetada.

Kui jahutusvedeliku tase on madal, siis enamik juhiseid soovitab juurde valada vett (kui ei ole teada, missugune jahutusvedelik süsteemis on). Sellisel juhul peaks kindlasti arvestama sellega, et jahutusvedelik süsteemis lahjeneb ning selle tulemusena tõuseb vedeliku külmumistemperatuur ja langeb keemistemperatuur.

Soovitus oleks esimesel võimalusel lahjendatud vedelik asendada terves süsteemis korraliku jahutusvedelikuga ning selgitada välja vedeliku taseme languse põhjus.

Tähised

Jahutusvedelikega seotud terminoloogias valitseb mõningane segadus, kuna segamini on sõnad tosool, jahutusvedelik, antifriis. Vahest mõeldakse nende all samu, vahest erinevaid asju.

Jahutusvedelik – inglise keeles enamasti coolant või antifreeze. See on segu jahutusvedeliku kontsentraadist ja veest, tavaliselt vahekorras 50:50. Valmis koheselt kasutamiseks ning ei vaja täiendavat lahjendamist.

Jahutusvedeliku kontsentraat – inglise keeles enamasti antifeeze. Segu, mis sisaldab ained, mille eesmärgiks on tõsta vee keemistemperatuuri ja langetada külmumispunkti. Tavapäraselt saadakse kontsentraadi ja vee segamisel (enamasti vahekorras 50:50, kuid see võib sõltuda ka sõidukist) jahutusvedelik, mille keemistemperatuur on vahemikus 240°C ja 270°C, külmumispunkt umbes -37°C ringis. Lisaks sisaldab see korrosioonivastaseid aineid.

Jahutusvedelike korrosioonivastaste lisandite tüübid:

  • IAT – Inorganic Additive Technology. See on väga vana tehnoloogia ja praegu ei kasutata.
  • OAT – Organic Acid Technology. See on kõige moodsam tehnoloogia.
  • NOAT – Nitrated Organic Acid Technology
  • HOAT – Hybrid Organic Acid Technology

Allikas: Total

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga