Mis on jahutusvedelik
Jahutusvedelik (inglise keeles coolant) on auto jahutussüsteemis ringlev vedelik, mis on mõeldud mootori jahutamiseks, et hoida mootoris õiget töötemperatuuri.
Jahutusvedelik oma erilise koostisega tagab selle, et auto jahutussüsteemis vedelik talvel ei külmuks ning suvel mootoris keema ei läheks.
Jahutusvedeliku keemistemperatuur on vahemikus 240 °C ja 270 °C, külmumispunkt umbes -37 °C. Reisijateruumi soojendamiseks kasutatakse mootorist jahutusvedelikule ülekantavat soojusenergiat.
Jahutusvedelike värvid
Jahutusvedelikud on eristatavad standardsete värvide järgi, mida on kokku 5. Nendest levinumad on punane, sinine ja roheline. Lisaks on olemas kollane ja violetne/lilla.
Igaüks neist on erineva koostisega ning ei ole ette nähtud, et neid omavahel segataks. Kindlasti ei tohiks omavahel segada silikaadi baasil valmistatud ja silikaadivabu jahutusvedelikke, kuna nende vahel võib toimuda keemiline reaktsioon.
Peamiselt erinevad erinevat värvi jahutusvedelikud kasutatavate lisandite, külmataluvuse ja kasutusaja poolest. Õige jahutusvedeliku saab kergesti kindlaks teha sõiduki margi ning tootmisaasta järgi.
Kuidas teada, missugune sinu autole läheb
Kui sõiduki juht ise ei ole jahutusvedeliku värvis lõpuni kindel, siis asjatundlikum autokaupade müüja või autotöökoda oskab selle suurema vaevata välja selgitada. Seda saab teha kas varasema kogemuse põhjal või lihtsalt vaadates, mis värvi vedelik on paisupaagis. Tõenäoliselt on jahutusvedeliku nõudeid puudutav info leitav ka auto kasutusjuhendist, mis võiks olla ühtlasi kõige usaldusväärsem allikas. Kasutage jahutusvedeliku valmissegu autotootja soovituste järgi.
Ülevaatliku ja kindla peale kehtiva tabeli koostamine tänapäeval kahjuks võimalik ei ole, kuna erinevate tehniliste nõuetega autosid on liivõrd palju. Samas, mõne võimaliku tabeli leiab siit (Valvoline) või siit (Polar).
NB! Kui sul on mõte vaadata (nt jahutusvedeliku paisupaagist), missugust värvi vedelik on, siis ära tee seda, kui oled autoga just sõitnud, sest kuum vedelik võib sealt välja pursata ja sa saad tõenäoliselt põletuse. Jahutusvedelik võib olla väga kuum. Ärge eemaldage korki kunagi siis, kui jahutusvedelik on kuum. Kui vedelikku on vaja juurde lisada, keerake paisupaagi kork aeglaselt maha, et võimalik ülerõhk kaoks.
Vaatame järgnevalt valikut Erimell jahutusvedelike näitel.
Jahutusvedelik “TOSOOL A-40°C” (sinine)
Tosool A-40 on jahutusvedelik kasutamiseks bensiini- ja diiselmootorite jahutussüsteemides. Kaitseb külmakahjustuste eest temperatuuril kuni -40 °C ja annab aastaringse korrosioonikaitse kõikidele metallidele mootori jahutussüsteemis.
Tosooli koostiseks on etüleenglükool ja lisaained. Kasutusaeg 3 aastat või vastavalt autotootja soovitusele..
Jahutusvedelik -36°C “Arctic” (roheline)
Kasutusvalmis jahutusvedelik bensiini- ja diiselmootorite jahutussüsteemidele. Vastab standardile BS 6580. Tagab mootori optimaalse töörežiimi, kaitseb külmumise ja korrosiooni eest. Külmumistemperatuur -36°C . Kasutusaeg 3 aastat või vastavalt autotootja soovitusele.
Jahutusvedelik “Arctic Red Longlife” (punane)
Pika kasutustähtajaga jahutusvedelik, mis on valmistatud kõige moodsama OAT (Organic Acid Technology) baasil. Sellise jahutusvedeliku omadused ei vähene kuniks süsteemi ei satu muud välised saasteained.
Sobilik kaasaegsete bensiini- ja diiselmootorite jahutussüsteemidele. Kasutusaeg 5 aastat. Külmumispunkt -36°C . Kasutusvalmis. Kasutada vastavalt mootori tootja soovitusele. WSS-M97B44D, MB 325.3, GM 6277M324 type SNF, TB 1451, TL 774F.
Missugust jahutusvedelikku võib juurde valada?
Tavaliselt sellist juurdevalamise vajadust tekkima ei peaks. Jahutusvedelik ei tohiks süsteemist kuskil osas väljuda ning vedeliku vahetamine võiks ideaalsel juhul aset leida sõiduki korralise hoolduse käigus. Sõltuvalt jahutusvedeliku tüübist vastavalt 3 või 5 aasta järel.
Mitmetes uutes autodes (VW, Audi, BMW) mainitakse kasutusel olevat eluaegseid jahutusvedelikke, kuid see on võimalik pigem siis, kui aastaringne õhutemperatuur on ühtlane. Eestis on temperatuurkõikumised suuremad ning jahutusvedelikku tuleks kindla aja tagant siiski vahetada.
Kui jahutusvedeliku tase on madal, siis enamik juhiseid soovitab juurde valada vett (kui ei ole teada, missugune jahutusvedelik süsteemis on). Sellisel juhul peaks kindlasti arvestama sellega, et jahutusvedelik süsteemis lahjeneb ning selle tulemusena tõuseb vedeliku külmumistemperatuur ja langeb keemistemperatuur.
Soovitus oleks esimesel võimalusel lahjendatud vedelik asendada terves süsteemis korraliku jahutusvedelikuga ning selgitada välja vedeliku taseme languse põhjus.
Teine võimalus on vaadata paisupaagist (ja igaks juhuks ka auto manuaalist täiendavalt kontrollida), mis värvi jahutusvedelik on jahutussüsteemis kasutusel ning samasugust juurde valada. Kindlasti tuleb sellisel puhul rakendada eel pool kirjeldatud ettevaatusabinõusid, et mitte end kuuma jahutusvedelikuga põletada.
Tähised
Jahutusvedelikega seotud terminoloogias valitseb mõningane segadus, kuna segamini on sõnad tosool, jahutusvedelik, antifriis. Vahest mõeldakse nende all samu, vahest erinevaid asju.
Jahutusvedelik – inglise keeles enamasti coolant või antifreeze. See on segu jahutusvedeliku kontsentraadist ja veest, tavaliselt vahekorras 50:50. Valmis koheselt kasutamiseks ning ei vaja täiendavat lahjendamist. Tosool on üks paljudest jahutusvedelikest.
Jahutusvedeliku kontsentraat – inglise keeles enamasti antifeeze. Segu, mis sisaldab ained, mille eesmärgiks on tõsta vee keemistemperatuuri ja langetada külmumispunkti. Tavapäraselt saadakse kontsentraadi ja vee segamisel (enamasti vahekorras 50:50, kuid see võib sõltuda ka sõidukist) jahutusvedelik, mille keemistemperatuur on vahemikus 240°C ja 270°C, külmumispunkt umbes -37°C ringis. Lisaks sisaldab see korrosioonivastaseid aineid.
Jahutusvedelike korrosioonivastaste lisandite tüübid:
- IAT – Inorganic Additive Technology. See on väga vana tehnoloogia ja praegu ei kasutata.
- OAT – Organic Acid Technology. See on kõige moodsam tehnoloogia.
- NOAT – Nitrated Organic Acid Technology
- HOAT – Hybrid Organic Acid Technology
Allikas: Total