23. aug. 2019 | 169 lugemist |

Kasutatud rehvid – kuidas mitte eksida

Kasutatud rehvide teema on üldiselt üsna vastuoluline kuid neil on oma plussid ja miinused.

TL;DR Kui natukenegi kahtled, siis ära osta. Kindlasti jäta ostmata, kui DOT1 on liiga vana ning mustrit pole. Arvesta, et rehvid pärinevad suure tõenäosusega prügilast2 ja nende ainuke õige koht oleks utiliseerimine. Samas… mitte alati.

Tavapärane vaade rehvitöökoja kõrvalt. Sellisest maha kantud rehvide hunnikust pärinevadki “kasutatud rehvid”.

Müüja poolelt

Kui müüjaks on eraisik, siis selline tehing on 100% mõistetav. Kui oled ostnud korralikud rehvid, mis uuele autole või uutele velgedele enam ei sobi, siis nii loodussõbralik kui ka majanduslikult arukas on need anda soodsalt kellelegi lõpuni sõita. Mitte mingit mõtet ei ole heas korras rehve jätta endale garaaži või esikusse vananema, sest mingil hetkel tuleb need utiliseerida.

Stsenaarium, kus ostad kasutatud rehvid oma tuttavalt või sõbralt, on väga mõistlik, loogiline ja läbipaistev. Sellisel juhul enam-vähem võid olla kindel rehvide päritolus ja müügi põhjuses.

Kui kasutatud rehvide müüjaks on ettevõte, siis peamine küsimus võiks olla rehvide päritolu. Kust saadakse suures koguses kasutatud rehve, kuidas on neid vahepeal käideldud ja hoiustatud? Uku Tampere on Geeniuse autoportaalis ilmekalt kirjutanud, kuidas suurtes kogustes Eestis müüdavad “mustrit 5-6 millimeetrit, kõik naastud alles, väga head rehvid” pärinevad Soome rehvivahetustes maha kantud rehvide virnast ja nende ainuke loogiline teekond oleks utiliseerimisse. Ilustamata võib öelda, et eestlased sõidavad soomlaste prügiga. Kuna müüja saab rehvid “prügilast” tasuta, on see äri üsna tulus ja jätkub seni, kuni Nokiani või Continentali firmamärki ihaldatakse võileiva hinnaga.

Ostja poolelt

Nõuab pisut asjatundlikkust, et mitte petta saada. Kindlasti ei tasu end hinnalisest firmamärgist ja soodsast hinnast pimestada. Tasub kriitiliselt hinnata mustri sügavust (seda rahulikult üle mõõtes), vaadata kindlasti(!) tootmisaega (DOT number), pragusid ja muidu kulumisjälgi.

Kindlasti tuleb arvestada kasutatud rehvide jahil täiendava ajakuluga. Kuulutustes kirjutatakse nii mõnigi kord millimeetreid rohkem ning seisukorda paremaks. Kohapeale vaatama minnes võib selguda, et tegemist on siiski lihtsalt prügiga ning sinu poolt on tehtud tühisõit.

Valem, kuidas mitte eksida

  • Vaata DOT numbrit, mille leiab rehvi küljelt. Kui see viitab ammusele tootmisajale, siis ära osta. Tootjad soovitavad mitte osta üle 5 aasta tagasi toodetud rehvi. Tootmisajast müügikuulutuste juures ise juttu ei tehta.
  • Kui näed, et mustrit tegelikult ei ole, siis ära osta. Vajadusel võta aega ja mõõda mustri sügavus rahulikult üle. Talverehvide puhul kehtib see ka naastude kohta. Talverehvide minimaalne mustri sügavus on Eestis 3 mm (soovitavalt 4–5 millimeetrit) ja suverehvidel 1,6 mm (soovitavalt 3–4 millimeetrit). Rehvimustri sügavus tuleks üle mõõta kõigil neljal rehvil ja mustri kõige madalamast(!) kohast.
  • Hinda enda ajakulu ja võimalikku kokkuhoidu – ehk oleks mõistlik hoopis uued rehvid osta.

Hirm jääda “superpakkumisest” ilma on üks tugevamaid ostuotsust mõjutavaid tegureid. Kui seda hirmu teadlikult kontrolli all hoida, siis toimuvad tavaliselt tehingud, mida hiljem ei ole vaja kahetseda.

1. DOT number koosneb neljast numbrist, millest esimesed kaks märgivad tootmise nädalat ja 2 viimast tootmise aastat. Näiteks DOT 1016 tähendab, et rehv on toodetud 2016. aasta 10. nädalal.
2. Rehve tegelikult ei tohi prügilasse viia. Rehvid utiliseeritakse ehk kogutakse vastavates kohtades kokku ja töödeldakse ümber taaskasutuse eesmärgil.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga