Järgnevad tekstis viidatud hinnad pärinevad 12.2020 seisuga Eesti e-poodidest. Tõenäoliselt leiad parema hinna oskusliku otsimise korral näiteks Amazonist.
Nutitelefonid ja nende kaamerad. Foto: Unsplash
Soodsam või kallim
Tegelikkus on see, et enamus samas hinnaklassis olevaid telefone teeb enam vähem sama hästi pilte. Nüüd on sul vaja otsustada, kas sinu jaoks on parim valik:
kallid nutitelefonid hinnaga 1000+ eurot (ehk iPhone, Google Pixel või Samsungi tippmudelid)
See ongi ilmselt musta reede kõige parem pakkumine.
Huawei Freebuds kõrvaklapid on juhtmevabad kõrvaklapide sari.
Huawei Freebuds 3
Huawei FreeBuds 3 bluetooth kõrvaklapid on hetkel saadaval hinnaga 85 eurot. (Elisas samal ajal 179 eurot).
Samal ajal kui Photopoint püüab neid müüa “soodushinnaga” 179 eurot, siis Amazonis on need hetkel 85 eurot + saatmine. Vaata Amazonist ja kui sul on vaja juhtmevabasid kõrvaklappe, siis see on hea diil.
Huawei FreeBuds on Hiina tehnoloogiaettevõtte Huawei toodetav juhtmevabade kõrvaklappide sari. Nende disain on suuresti inspireeritud üliedukatest Apple AirPods kõrvaklappidest.
Huawei FreeBuds Studio kõrvaklapid. Prillikandjana on mul üsna kahju, et selliseid kõrvaklappe kunagi kasutada ei saa. Foto: Huawei
100autot.ee avaldas selle video Fordist, mis polnud ammu enam meeles. Probe oli üks, millest lapsena sai isegi unistatud ja tänaval kauem vaatama jäädud. Video tegi ja toimetas oma FB kaudu minuni sõber Märt Murrik 🙂
Kuulamisaega 11h (ilma laadimiskarbita), hind 123.60€ – see on Samsung Galaxy Buds+ (ehk Samsung Galaxy Buds uus versioon)
Samsung Galaxy Buds+ valge versioon. Kokku on neid saadaval viies erinevas värvis.
Juhtmevabad kõrvaklapid on saadaval väga erineva ehitusega. Varasemalt olen esteetika poolest eelistanud “pulgaga” kõrvaklappe (nagu Apple Airpods), mitte selliseid kõrva käivaid “punne”. Ilmselt on see vorm liigselt seostunud filmis “Her” kantud kummaliste kõrvaklappidega. Nüüd aga on see loodetavasti muutunud.
Vaata artikli lõpus ka MKBHD hinnangut nendele kõrvaklappidele (mis on väga hea!).
Selleks, et talvel paremini teel püsida, peaks suverehvid vahetama hiljemalt 1. detsembriks talverehvide vastu. Talvel võib Eestis sõita lamellrehvidega ja naastrehvidega.
Otsides hooajaks uusi rehve, jäävad teile silma tõenäoliselt Euroopa rehvimärgistuse piktogrammid.
Alates 2021 mai kuust tuleb kasutusele pisut uuenenud kujundusega märgistus, millega saab tutvuda siin.
Piktogrammid.
Need on kolm joonist, mis on üle Euroopa uute rehvide müügikohas suve- ja lamellrehvidel alati peal (või tooteinfo juures). Naastrehvidel selline märgistus puudub. Süsteemi eesmärgiks on muuta tooteinfo tavainimesele lihtsamini mõistetavaks. Olulisteks parameetriteks rehvide juures loetakse kokkuleppeliselt: kütusesäästlikkus, pidurdusmaa (märjal teel) ja rehvi välismüra.
Youtube aegajalt ikka üllatab. Näiteks Karel Piiroja kanalil super video Nissani ettevalmistusest Kehala driftivõistlusteks ja üheks show-ürituseks. 10 tuhat subscriberit neil on ka üsna muljetavaldav tulemus.
Asjad, millest peab arvuti ja interneti turvalise kasutamise seisukohast rääkima.
TL;DR:ProtonVPN on parim tasuta VPN ja Bitwarden on parim tasuta paroolihaldur (aga palun kasuta kindlasti 2FA-d, mida tasuta versioonis saab teha e-mailiga!).
Arvuti kasutamine kohvikus. Loodetavasti on ProtonVPN sisse lülitatud. Foto: Unsplash
Üsna põhjaliku vastuse sellele küsimusele andsid spordiajakirjanikud Ott Järvela ja Joosep Susi
Sébastien Ogier Wales’i rallil 2018. Foto: Neil Thomas, Unsplash
Viimases Kuku Raadio saates “Spordireporter” vastasid saatejuhid Ott Järvela ja Joosep Susi väga lihtsale kuulajaküsimusele: “Kas WRC ralli (ehk autoralli MM – toim) on mootorispordis marginaalne spordiala?”
Järgnev dialoog on hästi pisut kohendatud ümberkirjutus raadiosaatest.
Ott Järvela: Ei ole marginaalne.
Joosep Susi: Üldse spordivälja vaadata, siis võiks öelda jah, et autoralli iseenesest on mingil määral nišiala. Aga mootorispordi kontekstis on ta ikkagi tähtis spordiala.
OJ: Tugev keskmik või veidikene üle. Mulle meeldib alati teha sellist asja: ma teen lahti autosport.com, mis on selline lehekülg, mis käsitleb mootorisporti väga põhjalikult ja seal minu meelest on hierarhia kohta hea näha, millistele motospordi distsipliinidele on antud prioriteet.
Autospordi alade olulisuse järjekord autosport.com näitel
Kõige tähtsam on muidugi Vormel-1 (Formula 1), teisena on ülaribas eraldi viitena välja toodud Vormel-E (FIA Formula E ehk elektrivormel) ja siis on selline kolmas jaotus, mis on “All Series” ehk kõik muud võistlussarjad. Seal siis minnakse järgmises järjekorras:
esmalt Single-seaters ehk eesti keeles ühekohalised autod (erinevad ringrajaautod nagu IndyCar, Formula 2 jne),
siis tuleb mootorratta ringrajasõit (Moto GP, Moto 2, Moto 3),
siis tulevad sportautod, kestvussõit,
siis tuleb ralli,
siis tuleb DTM (Deutsche Tourenwagen Masters) ja muud sellised asjad.
Ralli on autospordiskeenel seal niimoodi mitte täitsa tipus aga mitte ka nüüd seal keskmik vaid nende kahe vahel.
JS: Mootorisport laiemalt on ülimalt populaarne maailmas. Ja ikkagi ka rallil on väga palju sellist publikut Ladina-Ameerikas ja sellistes piirkondades, nii et huvi autoralli MM sarja vastu on üllatavalt suur.
OJ: Aga võidusõit on selles mõttes tõesti igal pool maailmas populaarne aga lihtsalt see tüüp võidusõidust, mis konkreetses piirkonnas on populaarne, erineb väga palju. Näiteks Jaapan on väga tähtis autospordi keskus aga ralli on seal siiamaani olnud selline pigem vähetähtis.
Audioklippi arutlusest saab kuulata siin alates 23:45
